Projekt: Dynamics of placemaking and digitization in Europe’s cities
COST avab võimalusi töötada geograafiliselt väga laias võrgustikus. Olen COST projektis esimest korda ja võrdlusi varasemaga ei saa tuua. Projekti kirjutades olime väga optimistlikud, kuid selle realiseerimine sattus aega, kus kõik oli ilmselt vägagi teistmoodi, eeskätt COVID-i tõttu. Reisimised katkesid (mitte küll täiesti), suhtlemine toimis Zoomis, mis ei ole sama efektiivne. Nii COVID kui ka Ukraina sõda ei luba ka meie teemat – placemaking / kohaloome – käsitleda teistmoodi kui rõhutatult lähtudes turvalisusest, demokraatiast ja säästvast suhtumisest kui prioriteetidest. COVID õpetas, et masside kogunemised on ohtlikud, kohaloome ühendava aspekti juurde lisandus eraldamine, distants. Ukraina sõja taustal on turvalisus saanud täiesti uue tähenduse. Selles kontekstis ei saa jääda vaid akadeemiliseks, muutunud reaalsust ei tohi ignoreerida. Kui sõja puhkedes tundus jätkamine akadeemilise projektiga esimese hooga mõttetu, siis nüüd tajun COST-i ja teiste rahvusvaheliste projektvõrgustike suurt tähtsust inimestevaheliste sidemete, ühtsete humaansete lähtepositsioonide ja praegu ka lihtsalt normaalsuse säilitamiseks.
Positiivseks kogemuseks on olnud ka STSM (lühiajalised sõidud) süsteemi toimimine. Sõidukulude kompenseerimine on küll kaua aega võtnud – ühel juhul koguni rohkem kui pool aastat. Väga positiivne on hiljuti käivitunud projekti uudiskiri, mille saan otse e-kirjakasti. Vaatamata mõnedele tagasilöökidele on COST projektis olemine üksteisele andnud kuulumise-tunde ja virgutanud teadustegevust.
Karin Hallas-Murula, Muinsuskaitse spetsialist