Projekt: Trees, Forests and Human Health & Well-Being
Millisena näete COSTi peamist panust teadusesse, teaduskoostöösse vms?
COSTi projektis osalemine on laiendanud minu suhtlusvõrgustikku ja andnud uusi kontakte, kellega oma teadusalaseid mõtteid vahetada. Koostöö vorm konverentside ja seminaride näol on suurepärane võimalus oma teadusteedesse süvenemiseks ning andmaks inspiratsiooni edasisteks tegevusteks. COSTi projektis osalemine on mõjutanud minu edasisi valikuid.
Kuidas soovitaksite „COSTile läheneda“ neil, kel pole COSTiga varasemast kogemusi?
Soovitan üles näidata aktiivsust ja huvilistel ise otsida, millised projektid on käigus ja kuivõrd need haakuvad seniste teadusteemadega ja isiku teadushuvidega. Minu kogemuse kohaselt on COST-i projektijuhid on väga meeldivad ja toetavad ning midagi peljata ei maksa.
Kuidas vastaksite väitele, et COSTi põhifookus on reisimine, mitte teadus?
Tänaste veebivahendite juures, mis võimaldavad pidada kodust lahkumata rahvusvahelisi seminare, konverentse ja muid üritusi, võib tunduda inimeste füüsiline kokkusaamine liigsena. Tegelikult on olukord vastupidine – kohale tulnud inimesed on välja lülitunud tavategevusest ja kodusest muredest ning saavad ainult mõelda COSTi projektile ja ettekannetele. Minu eriala – linnametsad – seisukohalt on ka tutvumine konverentsi koha ja sealsete muredest või rõõmudega osa selle teaduslikust programmist.
Mis oli teie projekti fookus (kas üldse või teie jaoks isiklikult)?
Meie projekti teema „Trees, Forests and Human Health & Well-Being“ fookuses olid puud, metsad (linnametsad) ja nende mõju inimeste tervisele. See oli uudne lähenemine; seni olin tegelenud linnapuude ja haljastuse mitmekesisuse ning nende ajalooga. See kõik haakus ka minu varasemate tegevustega Taani metsa- ja maastikuinstituudis Hørsholmis. Sealne kollektiiv on Euroopa linnametsanduse üks eestvedajaid ja nii on pigem loomulik, et selle projekti juhiks sai Kjell Nilsson.
Millises rollis te selles projektis osalesite?
Me olime koos Mikk Sarvega (1951–2018) projekti Eesti töörühma koordineerijaks. See tähendas uute kontaktide loomist, innukate inimeste kaasamist ning ka aruannete koostamist.
Kuidas te projekti seltskonnaga liitusite – või projekti-idee algatasite?
Liitumine toimus tänu projekti juhile Kjell Nilssonile, kes tollal oli Taani metsa- ja maastikuinstituudi osakonnajuhataja. Ta on aktiivselt ja juhtivates rollides osalenud paljudes Põhjamaade metsandusalstes ettevõtmistes. Praeguseks on ta pensioneerunud. Mina sain 1995. aastal, kui mind koondati pärast kahekümne aastast tööd TA Tallinna botaanikaaias, Põhjamaade Ministrite Nõukogu grandi enesetäiendamiseks Hørsholmis Taani metsa ja maastiku uurimise instituudis. Botaanikaaiast oli lahkuda mudiugi raske, kuna sealne teadusprojekt jäi pooleli. Taotlesin rahastuse Keskkonnaministeeriumist looduskaitsealuste parkide inventeerimiseks. Taotlus küll rahuldati, kuid viivitusega ja seega olin kolm ja pool kuud Botaanikaaias ilma rahata. Raha laekus just Taani mineku ajal ja see oli mulle ja perele üsna raske aeg; Hørsholmi jõudsin täiesti ilma rahata. Sealses instituudis asusin tööle Kjell Nilssoni juhatavasse pargi- ja maastikuosakonda Thomas B. Randrupi käe alla. Ja enne grandi laekumist laenas Nilsson mulle raha, et toime tuleksin. Grandirahaga sain toetada ka oma peret Tallinnas. Ja kui Kjell Nilsson sai COST-i projekti juhiks, kutsus ta sinna ka mind. Kuna ma töötasin tollal kodus (mul oli pool ametikohta Eesti Maaülikoolis) siis oli teaduskontakte vähe. Seega otsisin inimest, kes võiks olla Eesti kaaskoordinaator. Helistasin siis Mikk Sarvele, keda teadsin vaid nimepidi ja kelle tegevused olid mulle silma hakanud, ning kutsusin tedagi projekti. Ta oli kohe nõus. Sarv oli väga meeldiv inimene, hea keeletundja ja hästi haakuv ning oma teadmiste ja võimetega andis projektile uut lähenemist.
Kuidas vastas projekti tegelik toimimine või teie roll teie eelnevale ettekujutusele? Kas oli üllatusi või karisid – ja kui, siis mis aitas ülesaamisel?
Ega mul mingit ettekujutust ei olnudki. Mul olid küll mõningad kogemused osalemisega Põhjamaade ja Baltimaade linnaalases ühisprojektis “Urban Forestry in the Nordic and Baltic Countries”. Kuid COSTi ettevõtmine oli mulle täiesti uus. Kuid kõik kujunes kenasti ja negatiivseid kogemusi mul ei olegi.
Mida andis selles projektis osalemine teile isiklikult?
Sain osaleda konverentsidel ja teistel üritustel tutvuda uute inimestega, kellega suheldes sain osa paljudest uudsetest ideedest. Toredad olid kohatud inimesed, konverentsid olid sisukad ning uute paikade külastamine avardas silmaringi. Ja tänu projektile koos Mikk Sarvega kaasatud kaasmaalastele, laienes ka minu siinne tutvusringkond.
Tänu COSTile laienesid minu arusaamad linnade haljastule laiemalt ja näha seda seotult just inimese heaoluga, mida linnapuud, haljasalad ja linnametsad suudavad anda.
Heldur Sander, Maastikuteadusliku haridusega geograaf