Projektid: ENCWF, EUPOL, EuMetChem, FAIR NEtwork jt
Millisena näete COSTi peamist panust teadusesse, teaduskoostöösse vms? Kuidas soovitaksite „COSTile läheneda“ neil, kel pole COSTiga varasemast kogemusi? Kuidas vastaksite väitele, et COSTi põhifookus on reisimine, mitte teadus?
COSTi fookus on reisimine teaduse jaoks. Teadustulemused sünnivad paljude töörühmade koostöös. Riikide teadusasutustes asuvate üksikute töörühmade panused on nagu ehituskivid, millest saab kokku terviklik hoone – rakenduskõlblik tõenduspõhine teadmine. COSTi tuntuim edulugu on juba ligi pool sajandit vana: üks esimesi COST aktsioone (projekte) „tõi ilmale“ Euroopa Keskpika Ilmaprognoosi Keskuse (ECMWF), mille mudelarvutused on täna aluseks enamikule Euroopas antavatele ilmaprognoosidele, sealhulgas Eestis. Minu isiklik tähelepanuväärseim kogemus COSTi kaudu uue väärtuse loomisel on aktsiooni ES1004 tulemusena avaldatud artikkel „Online coupled regionaal meteorology-chemistry models in Europe: current status and prospects“ (Atmospheric Chemistry and Physics, 2014), mis on tänaseks kogunud 246 tsiteeringut.
Uurimisrühmal ei ole peaaegu kunagi raha küllalt, mis tähendab dilemmat: kui palju maksta palkadeks, kui palju töövahendite ostmiseks ja kui palju lähetusteks, et teha koostööd teiste maade teadlastega ja vahetada kogemusi. See viimane kipub rahapuuduses tahaplaanile jääma, aga COST on võimalus saada selleks otstarbeks eraldi rahastust. Eriti paindlik võimalus selleks on short time scientific mission (STSM), mis võimaldab iga konkreetses aktsioonis osaleva riigi teadlasel külastada kestusega mõni nädal iga teise samas aktsioonis osaleva riigi teadusasutust vastastikusel kokkuleppel, et teha aktsiooni eesmärkidele vastavat tööd. COST pakub ka teatud rahastusvõimalusi osalemaks konverentsidel aktsiooni eesmärkidega seotud ettekannetega. COST aktsioonis osalemine ja COSTi „reisiraha“ kasutamine nõuab osalejalt küllaltki vähe bürokraatlikke toiminguid.
Uutele COST aktsioonides osaleda soovijatele tahaksin esimese asjana teada anda, et konkreetse aktsiooni juhtkomitees osaleja esindab mitte iseennast ega ka oma asutust, vaid erialast kompetentsi Eestis – kui vastaval teemal on mitmeid uurimisrühmi meie riigis, siis tuleb osaledes nendega jõudumööda ühendust pidada. Ainult aktsiooni töörühmas osaleja saab keskenduda rohkem oma uurimistöö tulemuste levitamisele ja rakendamisele. Teise olulise asjana toon välja, et COST aktsioon ei ole selle loonud tuumikrühma „oma“: sellega saavad liituda kõik COST programmis osalevad riigid, kus on vastava eriala kompetents.
Mis oli/on selle projekti fookus (kas üldse või teie jaoks isiklikult)? Millises rollis te selles projektis osalesite?
Vastan Aktsiooni ES1004 (European Framework for Online Integrated Air Quality and Meteorology Modelling, EuMetChem, 2011 – 2015) kohta, sest sellest möödunud aeg on juba „teri sõkaldest“ eraldanud.
Aktsiooni fookus oli ilmaprognoosi mudelite ja atmosfäärikeemia-transpordi mudelite (spetsiifiline tarkvara atmosfääriõhu mikrolisandite levimise ja keemiliste muunumiste prognoosiks) ühendamine nii, et mõlemad mudelid annavad teineteisele sisendit. Varasem lähenemine oli keemia-transpordi mudeli käitamine ilmamudeli väljundist (õhumasside liikumisest) lähtudes, ilma vastassuunalist sisendit andmata.
Olin ES1004 käivitamise ajaks osalenud juba neljas atmosfäärimudelite arendusega seotud COST aktsioonis ja mitmed selles osalejad olid varasemast tuttavad. Ka teave selle aktsiooni algatamise kohta jõudis minuni nende kolleegide kaudu. Üldjoontes oli tööstiil tuttav ja „käimatõmbamine“ käis kiirelt. Aktsioon keskendus suuresti valdkonnas toimivate uuringute kaardistamisele ning aktsiooni teaduslik lõpparuanne (detailne ja võrdlev kokkuvõte Euroopas kasutatavatest mudelitest) avaldati ajakirjas Atmospheric Chemistry and Physics (täpsemalt eespool vastuses küsimusele 1).
Sissetöötatud vaimne keskkond soodustas mu tõhusast osalemist ja panustamist ühena paljudest autoritest lõpparuandesse/koostööartiklisse ühe alapeatüki andmete koondajana ja kokkuvõtte kirjutajana. Tulemuseks mulle isiklikult oli mu seni enim tsiteeritud teadusartikkel.
Ajaliselt distantsilt võib öelda, et Aktsioon ES1004 andis esialgu eesmärgiks seatust veidi erinevaid tulemusi. Kahepoolselt ühendatud ilma- ja atmosfäärikeemia-transpordi mudelid ei ole laia kasutust leidnud, sest nagu selgus, atmosfäärilisandite mõju lähipäevade ilmaprognoosile ei ole määrava tähtsusega ja suurendab oluliselt arvutusmahtu, mis on reaalaja ilmaprognoosis kriitiline. Küll aga on atmosfäärilisandite järjest detailsem arvesse võtmine tõstnud kliimamudelite täpsust, mis tänaseks võimaldavad usaldusväärselt ette näha, kui palju eri arengustsenaariumite korral tõuseb meie planeedi keskmine temperatuur ja millised võivad olla tagajärjed kliimale paikkonniti.
Millistes ja kui paljudes COSTi projektides olete osalenud? Kuivõrd sarnased või erinevad on need olnud?
Olen osalenud kaheksas COST aktsioonis (projektis), millest kaks praegu kestavad. Viit neist võib liigitada atmosfääri füüsikalise modelleerimise valdkonda, üks on atmosfäärielektri teemaline ja kaks on meteoroloogiliste vaatluste valdkonnast. Olen kõigis neis aktsioonides osalenud juhtkomitee ja töörühma liikmena, kõrgemates juhtivates rollides ei ole olnud.
Sarnasused ja erinevused sõltuvad eeskätt sellest, millisesse teadusüldsusesse osalejad kuuluvad. Atmosfääri modelleerijad (728, ES0602, ES0603, ES0804, ES1004) keskendusid läbi kõigi nende aktsioonide ühise, teadusajakirjas publitseeritava ja konverentsidel tutvustatava tulemuse loomisele. Atmosfäärielektri aktsioonis CA15211 tegeldi väga palju kogemuste vahetamisega nii töörühmades peetud ettekandekoosolekute kui STSM-ide kaudu ja koostati artiklite kogumik. Mõlemad praegu kestvad meteoroloogiliste mõõtmiste aktsioonid (CA18235, CA20108) langesid koroonapandeemia ajale, mistõttu peaaegu kõik kohtumised on siiani toimunud veebipõhiselt ja raske on varasematega kõrvutada.
Marko Kaasik, Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise kaasprofessor